Kokkuvõte “Eesti ajalugu II” lehekülgedest 194-197.
13. sajandil toimunud vallutussõdade tagajärjel tekkinud Liivimaal ei olnud talupoegkond homogeenne grupp, vaid väga lai õiguslike ja materiaalsete positsioonide spekter. Esiteks oli sõdadele eelnenud ühiskond juba kihistunud, oli olemas teatav käsitööliskond ning mõjukamad talupojad. Teiseks olid erinevate piirkondade alistusmislepingud erinevad ning varieerisid kohalike positsiooni uues ühiskondlikus korralduses.
Ilmselt järgis talupoegade positsioon 15. sajandi alguseni muinasaegsed jooni. Talupoeg oli maaisanda silmis eelkõige sõjaline inimressurss, mis soosis ka teatavat iseseisvust, võimekust sõdida, ehk ka teatavat motivatsiooni või isegi uhkust. 15. sajandi alguses hakkas aga talupoegkond järkjärgult sunnismaistuma. Kuigi allikate vähesuse tõttu on raske seda protsessi jälgida, võib välja tuua kolm üldist põhjust:
- 15. sajandi alguseks asendusid sõjapidamises talupoegade malevad palgasõduritega, kelle värbamine muutus aadli rahaliseks kohustuseks;
- Järsust rahvaarvu langusest tingitud sissetulekute vähenemine ajendas mõisate muutmist tootmisüksusteks, mis omakorda tõi kaasa teokohustuse;
- Talupoeg kui defitsiitne tootmisvahend oli väärtuslik ning mõisnik oli igati motiveeritud tema kinnihoidmisest. Vältimaks võimalikke vaidlusi teiste maaisandatega, oli kõige lihtsam defineerida talupoega territoriaalselt.
= Pärisorjus oli majanduslikult mõistlik otsus.
Psühholoogilises ja tunnetuslikus plaanis põhjustas teatava mentaliteedi mõlemal pool ilmselt tõsiasi, et teokohustusega talupoeg muutus tõesti füüsiliselt aadlist madalamaks. Erinevalt näiteks varasema andamiga, joonistused nüüd jõuvertikaalid välja märksa dramaatilisemalt, tekkisid isand ja alam.
Ja siis.
Lokaalsete majanduslike ja omandiõiguslike (pisi)muudatuste foonil kasvas Euroopas haritud juristide arv, kelle töö fookuseks sai üks euroopa tsivilisatsiooni alustekste - Rooma õigus. Rooma õigus, kus asjad jagunesid mittekehalisteks ja kehalisteks nagu maa, riie, kuld, hõbe, ori ja lõputu hulk teisi asju. (1)Käsitlus orjast kui asjast (res) soodustas veelgi põrisorjuse teket ja mugavdas selle vastuvõttu ärkavas aristokraatias.
Elagu renessanss.
(1) Gaiuse institutsioonid 2.13. http://thelatinlibrary.com/law/gaius2.html. (Viimati vaadatud 24.11.2017)