I TÜHJUS
 |
| Kristjan Raud. Inspiratsioon. 1928-1938. EKM. Pliiats, tušš, guašš. |
Enamik aega on aja raiskamine.
Kaks loengut päevas, reeded on vabad. Tartu tudeng raiskab aega. Kui vaid kõik see produktiviseerida, mida võiks inimkond saavutada!
Moodne maailm pakub õnneks hulgaliselt võimalusi, kuidas oma aega mõistlikult ära kasutada. Neid äppe on lausa terve hunnik, mis aitavad kasutajal reastada päevaseid prioriteete, nädalasi prioriteete, ühekordseid kohustusi, distsipliine, veerandtunde; on äppe, mis mõõdavad treeningu efektiivsust, lugemiskiirust; mis jaotavad koormuse laiali mitte koguse vaid erisuse järgi: lugemisele järgneb jooksmine, vaheldus, söömine ja siis arvutamine, jooksmine, söömine. Mitut asja saab teha korraga ja olla veelgi efektiivsem! Näiteks autot juhtides saab kuulata e-raamatuid, jalutades saab kuulata podcast´e; kui seltskond muutub igavaks, saab lugeda mõnd personal growth´ile pühendatud portaali. Kogu aja saab olla efektiivne, hästi produktiivne. Ja kui palju tunde raisatakse koolides vahetundidele ja puhkusele! Kui palju tunde raisatakse raamat sülle vajunult kaugusesse vahtides; bussis niisama tukkudes!
Palju. Tõesti palju. Asi on lihtsalt selles, et see pole raiskamine.
Soovis saavutada rohkem vähema ajaga selleks, et jõuda rohkem vabal ajal, peitub praktikas kerge vastuolu. Efektiviseerimise asemel hakatakse tegema lihtsalt rohkem. Vabadus maksimaliseeritakse ja sellega see ka kaob. Produktiivsusest saab igi-produktiivsus, hingetõmbepausid, milleks justkui võikski elada, on nüüd lihtsalt ebaefektiivsed. Raiskamine. Askeldamise käigus pole aega tegeleda mõttetute metafüüsiliste teemade, suurema pildi või lihtsalt küsimusega, et miks ma selle jamaga üldse tegelen. (1)
Et võiks joonistuda midagi uut, on vaja valget lehte. Kujutlusvõime hakkab kõige ettenägematult tööle seal, kus ta näeb tühja kohta. Inimene animeerib kõike enda ümber. Jõgedele kingitakse näkid, metsadele antakse vaimud, rabadele tuled, tühjadele majadele kodukäijad. Tuba, kus keegi juba elab, ei tekita küsimusi, Selle toa lugu jutustab end ise. Tühjas korteris on aga kõik võimalik ja kõik juhtunud, tuleb lihtsalt välja mõelda, mis. Mütoloogia sünnib seal, kus puudub seletus.
Ilmselt paneb ka auk linnaruumis tööle arhitekti kujutlusvõime, tühjaks jäänud tehasekompleks sunnib aktiivset kodanikku mõtisklema selle funktsionaalsuse üle. Nii sündis “Ruuminihe” Paides ja kogukonnahoone kava Türil. (2)
Iga tekkimine nõuab õiget keskkonda; mõtte tekkimise keskkonnaks on tühjus. Tabula rasa. Sellepärast on ka paljud kirjanikud ja mõtlejad loonud enda jaoks keskkonna, kus saaks sündida midagi uut. Nietzsche hulkus tundide kaupa looduses, Darwin jalutas oma mõtteteel ja Einstein unistas selle asemel et õppida. (3) Lotman puhkas kesk Toomet.
Mõnikord on vaja lasta aju vabalangusesse, et kuhugi üldse jõuda. Pidev rabelemine ei loo vajaduse akent, loomingulist ja mõttelist vabadust.
Mõnikord on vaja lasta aju vabalangusesse, et kuhugi üldse jõuda. Pidev rabelemine ei loo vajaduse akent, loomingulist ja mõttelist vabadust.
 |
| B & M architects, Soome, 2008. Foto: Marc Goodwin. |
II KORD
Keskkond vajab tõuget.
Selleks, et midagi uut võiks tekkida, on vaja aktiivset alget, subjekti, kes teeks midagi, peegeldaks seda, mida ta näeb. Mõtlemine on tore, aga see on pelgalt sähvatus, aimdus, kõhutunne. Intuitsioon. Aga intuitsioon ei ole teadvustatud tööriist, vaid kaitsemehhanism, mis võib pakkuda ka valesid lahendeid. Selleks, et kõhutunne või südame hääl võiks muutuda tõsiseltvõetavateks vahenditeks, tuleb mõista nende põhjuseid ja paiknemist teiste nähtuste taustal.
Oma mõtete selgitamiseks on kõige parem viis kirjutamine. Et mõista ennast, tuleb proovida seda edasi anda kellelegi teisele. Ent kirjutamise eesmärk ei pea olema kommunikatsioon. Kirjutades me objektiviseerime reaalsust, me ei kirjuta tingimata selleks, et suhelda, vaid selleks, et luua korda. Luua selgemat arusaamist oma kogemusest tegelikkuses. (4) Aktiivsus sunnib meid nende sähvatuste, kõhtunnete ja ideedega tegelema, neid arendama, neis vigu nägema ja veel proovima. Lõpuks nägi ka Sokrates kaht teadmise allikat: mõtlemist ja vestlust. Ja ei ole ju kirjutamine muud kui vestlus iseendaga.
Selleks, et midagi uut võiks tekkida, on vaja aktiivset alget, subjekti, kes teeks midagi, peegeldaks seda, mida ta näeb. Mõtlemine on tore, aga see on pelgalt sähvatus, aimdus, kõhutunne. Intuitsioon. Aga intuitsioon ei ole teadvustatud tööriist, vaid kaitsemehhanism, mis võib pakkuda ka valesid lahendeid. Selleks, et kõhutunne või südame hääl võiks muutuda tõsiseltvõetavateks vahenditeks, tuleb mõista nende põhjuseid ja paiknemist teiste nähtuste taustal.
Oma mõtete selgitamiseks on kõige parem viis kirjutamine. Et mõista ennast, tuleb proovida seda edasi anda kellelegi teisele. Ent kirjutamise eesmärk ei pea olema kommunikatsioon. Kirjutades me objektiviseerime reaalsust, me ei kirjuta tingimata selleks, et suhelda, vaid selleks, et luua korda. Luua selgemat arusaamist oma kogemusest tegelikkuses. (4) Aktiivsus sunnib meid nende sähvatuste, kõhtunnete ja ideedega tegelema, neid arendama, neis vigu nägema ja veel proovima. Lõpuks nägi ka Sokrates kaht teadmise allikat: mõtlemist ja vestlust. Ja ei ole ju kirjutamine muud kui vestlus iseendaga.
Valge leht paneb mõtlema. Tammsaare kirjutas oma raamatuid alati mitu korda läbi. Et ennast ja end ümbritsevaid sündmusi paremini mõista. Seistes suurte valikute ees, on mõnikord parim hakata kirjutama. See on nagu rääkimine. Iseendaga. Ainult et vähem imelik.
Ja tulemused on näha. Akadeemilise kirjatöö lõpus tuleb tihti sissejuhatus ümber teha, sest kirjutades on selgunud midagi täiesti uut.
Ja tulemused on näha. Akadeemilise kirjatöö lõpus tuleb tihti sissejuhatus ümber teha, sest kirjutades on selgunud midagi täiesti uut.
Seepärast on paljud mõtlejad pidanud päevikuid. Paljud kirjanikud on pidanud päevikuid. Camus, Kafka, Koort, Ristikivi. Poliitikud: Reagan, Thatcher, Pinochet.
Ja kui valge lehe täitmine ei õnnestu, siis pole midagi, võib jääda lakooniliseks nagu Kafka: täna ei kirjutanud jälle midagi.
Aga selle tühjaksjäämise põhjus on tulevikuperspektiiv; tuleviku eeldus on keskkond, ja keskkond on siinkohal tühjus.
Anarhia on korra ema. Nestor Mahno.
Chaos is a ladder. Bran Stark.
 |
| Jüri Okas. Konstruktsioon M. 1976. Sügavtrükk. Autori kogu. |
- Why Time Management is Ruining Our Lives. Oliver Burkeman. The Guardian. https://www.theguardian.com/technology/2016/dec/22/why-time-management-is-ruining-our-lives. Viimati vaadatud 28.08.2017.
- Caroline Charelli töö Tapa raudteejaamast. http://carolinecharrel.eu/Stele. Viimati vaadatud 28.08.2017; Tapa südames. Karin Paulus. Eesti Ekspress. http://ekspress.delfi.ee/areen/tapa-sudames?id=78030996; Viimati vaadatud 28.08.2017.
- The 2 Hour Rule: The Genius of Einstein, Darwin, and Nietzsche Applied. Zat Rana. Medium. https://medium.com/personal-growth/the-2-hour-rule-the-genius-of-einstein-darwin-and-nietzsche-applied-b276acce84c. Viimati vaadatud 28.08.2017.
- Writing Will Make You Smarter. Jessica Stillman. Inc.. https://www.inc.com/jessica-stillman/a-dead-simple-way-to-get-smarter-write-more.html. Viimati vaadatud 28.08.2017.
